Kas vaheseina tohib lammutada ja mida kooskõlastada

Kõige sagedasem küsimus enne remonti on lihtne: kas seda seina võib lõhkuda? Ausalt vastates ei saa seda keegi öelda ainult seina vaadates. Ka kogenud lammutaja ei tee otsust koputamise järgi.

Kas vaheseina tohib lammutada? Kui sein on mittekandev ja ei puuduta maja ühisosi, on vastus sageli jah ning asi piirdub kokkulepetega ühistu ja naabritega. Kui sein on kandev või jäigastav, on tegemist ehitise konstruktsiooni muutmisega ja see on hoopis teine lugu.

Kandev sein hoiab üleval lagesid ja ülemisi korruseid. Mittekandev vahesein ainult jagab ruumi. Väliselt võivad need olla väga sarnased: mõlemad on krohvitud, värvitud ja tapeeditud. Just seepärast on vaheseina lammutamine üks neist töödest, kus "vaatasin ja tundus õhuke" ei ole piisav alus.

Vale otsus ei ohusta ainult teie korterit. Kui kandvasse seina tehakse ava ilma arvutuse ja tugevduseta, võivad tagajärjed ilmneda alles aja jooksul, näiteks pragudena ülemise korteri laes.

Kõige kindlam allikas on maja projekt. Ehitisregistrist saab vaadata hoone andmeid ja mõnikord ka dokumente. Vanemate majade projektid võivad olla arhiivis või ühistu käes. Küsige kõigepealt korteriühistu juhatuselt, sest sageli on keegi sama küsimust juba uurinud.

Välised tunnused aitavad esialgsel hindamisel, aga ei ole tõend:

• kipsplaatsein kõlab koputades õõnsalt ja on tavaliselt kerge. Sellised seinad on sageli mittekandvad;
• paneelmajades võivad ka suhteliselt õhukesed betoonseinad olla kandvad. Nõukogudeaegsetes paneelmajades Lasnamäel, Mustamäel või Õismäel on kandvaid siseseinu rohkem, kui paljud arvavad;
• sein, mis jätkub samal kohal ka ülemistel ja alumistel korrustel, väärib alati lähemat uurimist;
• puitmajades võib ka õhukese välimusega sein toetada laetalasid.

Kui projekti ei leia või see ei vasta tegelikkusele, laske seina hinnata ehitusinseneril või konstruktoril. See on väike kulu võrreldes vale otsuse hinnaga.

Kui projekt leidub, võrrelge seda korteriga kohapeal. Vanemate majade puhul selgub üsna sageli, et keegi eelmistest omanikest on seinu juba liigutanud.

Ka mittekandva seina puhul tasub ühistuga rääkida. Lammutus on mürarikas, tolmune ja toob trepikotta prahti. Paljude ühistute kodukorras on kirjas tööajad ja reeglid trepikoja kasutamiseks. Teatage töö algusest ja kestusest ette.

Kui töö puudutab maja ühisosi, näiteks kandvaid konstruktsioone, püstikuid, ventilatsioonikanaleid või tulemüüre, on korteriühistu nõusolek üldjuhul vajalik. Tavaliselt küsitakse selleks projekti või vähemalt kirjeldust, mida täpselt tehakse. Võtke nõusolek kirjalikult. Suuline "tehke aga" ei aita, kui hiljem tekib vaidlus.

Hea on ka enne tööd ülemise ja alumise korteri naabrile öelda, mida plaanite. Kui neil on laes või seinas juba praod, pildistage need koos naabriga üles. Nii on hiljem selge, mis oli olemas enne teie tööd.

Kandvate ja jäigastavate konstruktsioonide muutmiseks on üldjuhul vaja ehitusprojekti ning kohaliku omavalitsuse menetlust, kas ehitusteatise või ehitusloa kujul. Millist täpselt, sõltub töö ulatusest ja hoonest, seepärast küsige seda oma omavalitsusest enne töö algust. Tallinnas tegeleb ehitusmenetlusega linna vastav amet ja dokumendid esitatakse tavaliselt ehitisregistri kaudu.

Mittekandva vaheseina eemaldamine korteri sees on sageli lihtsam ja eraldi menetlust ei pruugi vaja olla. Siiski võivad nõuded muutuda, kui töö mõjutab tuleohutust, ventilatsiooni või märgruumi. Näiteks köögi ja elutoa ühendamine gaasipliidiga korteris on teema, mille kohta tasub enne küsida.

Mõelge ka tulevikule. Kui korteri planeering muutub, võib olla mõistlik uuendada ehitisregistri andmeid. Korteri müümisel küsivad ostja ja pank vahel, kas tegelik planeering vastab dokumentidele.

Kui töö juba käib ja selgub, et sein on siiski kandev, peatage töö kohe. Esimesed sammud on siis ajutine toestus ja inseneri hinnang, mitte töö lõpetamine sama hooga.

Uusarenduse korter, kipsplaadist sein magamistoa ja elutoa vahel. Selline sein on sageli mittekandev, selle sees on metallkarkass ja mineraalvill. Enne lammutust vaadake siiski, kas seina sees on juhtmeid ja kas seinal on tuleohutuse või heliisolatsiooni ülesanne. Korterite vaheline sein on alati teine teema.

Paneelmaja, sein köögi ja toa vahel. Just siin tekib kõige rohkem soove avatud köögi järele. Ja just siin on sageli betoonpaneel, mis kannab lage. Ilma projektita ei võeta siin haamrit kättegi.

Vana kivimaja, telliskivist vahesein. Sajandivanustes majades on seinad tihti paksud ja nende roll ei ole alati projektist näha, sest maja on aastate jooksul ümber ehitatud. Mõnikord toetuvad puitlaetalad just vaheseinale, kuigi paberil on see märgitud mittekandvaks. Siin on inseneri pilk eriti vajalik.

Kõigi kolme juhtumi puhul kehtib sama. Kõigepealt dokumendid ja kokkulepped, siis tööriistad.

Vahesein on harva lihtsalt sein. Selle sees või peal võivad olla elektrijuhtmed, pistikupesade ja lülitite kaablid, veetorud, küttetorud ja mõnikord ventilatsioonikanal. Vanemates majades on juhtmestik tihti vedatud kohtadesse, mida tänapäeval ei eeldaks.

Enne lammutust lülitage vastava ruumi elekter kilbist välja ja kontrollige, et pistikutes voolu tõesti pole. Juhtmeotsad isoleerib ja vajadusel ümber paigaldab elektrik. Kui seinas on torud, peab enne lõhkumist olema selge, kuhu need lähevad ja kas vesi on suletud.

Tolm on eraldi teema. Kivi- ja betoonseina lõikamisel ja lõhkumisel tekib peent tolmu, mis jõuab igasse nurka. Katke mööbel ja põrandad, sulgege teiste tubade uksed ja kasutage respiraatorit. Tehke seda juba esimesel päeval, mitte siis, kui tolm on juba kõikjal.

Vanemates majades tuleb seina seest vahel välja ka üllatusi, mis pole ohtlikud, kuid võtavad aega: vanad ajalehed, puitlaastud, mitmesugune täitematerjal. Kõik see on praht, mis tuleb välja kanda.

VirgoBalti orienteeruvad hinnad on käibemaksuta. Kipsplaatseina lammutamine maksab alates 20 eurost ruutmeetri kohta, puitseina oma alates 20 eurost ja telliskivi- või silikaatseina oma alates 30 eurost ruutmeetri kohta. Ukseava laiendamine mittekandvas seinas on alates 90 eurost ja prahi äravedu alates 30 eurost kuupmeetri kohta.

Kolme meetri pikkune ja kahe ja poole meetri kõrgune sein on seitse ja pool ruutmeetrit. Kipsplaadist sein on sellisel juhul kiire töö ja praht mahub hästi autosse. Sama suur telliskivisein annab mitu korda rohkem ja raskemat prahti.

Kandvate seinte avasid tehakse ainult projekti järgi ja see on eraldi ehitustöö, mitte tavaline lammutus.

Pärast lammutust jääb põrandasse ja lakke tavaliselt jälg: kitsas riba, kus seina all või kohal pole põrandakatet ega krohvi. Arvestage sellega remondi eelarves, sest see tuleb parandada enne uue põranda paigaldamist.