Aia paigaldus Tallinnas ja Harjumaal

Paigaldame kõiki levinumaid aiatüüpe ja nende juurde sobivaid väravaid. Igal tüübil on oma tugev külg:

• 3D paneelaed: painutustega keevisvõrkpaneel, eramute kõige sagedasem valik;
• 2D paneelaed: lame topelttraadiga paneel, mis on jäigem ja sobib ärikruntidele ning spordiväljakutele;
• võrkaed: punutud või keevisvõrk postidel, kõige soodsam viis pikk piir ära piirata;
• puitaed: lipp-, laud- või horisontaalne aed immutatud puidust või termopuidust;
• plekkaed: profiilplekist täisaed, mis varjab krundi pilkude eest täielikult;
• metallist lippaed: näeb välja nagu puitaed, kuid on värvitud terasest ega vaja värvimist;
• väravad: jalg-, tiib- ja liugväravad, soovi korral automaatikaga.

Paigaldame ka kliendi enda ostetud materjali. Enne tööd vaatame üle, et kõik osad on olemas ja sobivad omavahel kokku.

Õige aed sõltub sellest, mis on teie jaoks kõige tähtsam. Neli küsimust aitavad valiku kiiresti kitsamaks teha.

• Eelarve: kõige soodsam on võrkaed, sellele järgneb 3D paneelaed. 2D paneelaed ja puitaed on kallimad ning plekkaed ja metallist lippaed jäävad hinnaskaala ülemisse ossa. Pika krundi puhul saab tänavapoolne külg sageli esinduslikuma aia ja tagumised küljed võrkaia.
• Privaatsus: võrk- ja paneelaed on läbipaistvad. Osalist varju annavad lippaed ja vaheldumisi kinnitatud laudaed, täielikult peidab krundi plekkaed või tihe puitaed.
• Vastupidavus: kõige jäigem on 2D paneel, mis talub lööke ja pidevat koormust. Tsingitud ja värvitud metall peab ilmastikule üldiselt kauem vastu kui puit.
• Hooldus: metallaiad vajavad vaid aeg-ajalt pesemist ja kriimude parandamist. Puitaeda tuleb iga paari aasta järel värvida või õlitada.

Kui jääte kahe variandi vahele, aitame mõõdistamisel valida krundi, maja stiili ja naabruse järgi.

Esimene samm on mõõdistus. Tuleme kohale, käime aia joone läbi ja paneme kirja pikkuse, kõrguse, nurgad, kalded ning värava- ja jalgväravakohad. Selle põhjal saate kirjaliku pakkumise koos materjali ja tööga.

Enne tööd peab krundipiir olema selge. Kõige kindlam on lähtuda maamõõtja märgitud piiripunktidest. Kui aed tuleb täpselt piirile, leppige naabriga kirjalikult kokku, kummale poole postid jäävad ja kes kulud kannab. Kontrollige ka detailplaneeringut: mõnes piirkonnas on määratud aia lubatud kõrgus, materjal või läbipaistvus.

Tööpäeval märgime joone nööriga välja, puurime või kaevame postiaugud ja betoneerime postid loodi. Kui betoon on piisavalt tahenenud, kinnitame aiaelemendid ja reguleerime väravad nii, et need käivad kergelt ja lukk sulgub. Lõpuks koristame krundi: liigne pinnas ja pakkematerjal lähevad meiega kaasa.

Sageli seisab uue aia kohal vana võrkaed, puitlippaed või roostes metallpostid. Nende eemaldamiseks ei pea eraldi firmat otsima: aia lammutamise teeme ise ja viime metalli, puidu ja betoonijalad ära.

Vanad postiaugud ei sobi tavaliselt uute postide jaoks, sest postide samm on teine. Kui vanad betoonijalad jäävad uue joone peale, kaevame need välja, et uus post saaks õigele kohale.

Kõige mõistlikum on teha lammutus ja paigaldus ühe järjestikuse tööna. Siis ei jää krunt mitmeks nädalaks ilma aiata ning koer või lapsed ei pääse tänavale.