Rennide puhastus Tallinnas

Sügisel täituvad rennid lehtede ja okastega, katuselt uhutakse sinna sammalt ja liiva. Kui vesi enam püstikusse ei pääse, voolab see üle renni ääre otse seinale ja vundamendi äärde.

Tagajärjed ilmnevad tavaliselt aeglaselt:

• fassaadile tekivad niiskuslaigud ja vetikad
• vundamendi ja keldri äärde koguneb vesi
• talvel külmub vesi rennis, jää painutab renni ja kinnitusi
• räästa alla tekivad jääpurikad

Rennide puhastamine on väike töö, mis aitab vältida palju kallimaid remonte.

Kõigepealt korjame renni käsitsi või spetsiaalse tööriistaga tühjaks, sest kui suunata survepesuri juga mudasse renni, pritsib kõik lihtsalt laiali. Seejärel loputame rennid ja peseme püstikud läbi. Kui püstik on ummistunud, avame selle ülevalt või alt ning kontrollime, et vesi jookseb vabalt kuni maapinnani või sadevetesüsteemi.

Madalatel majadel töötame redelilt, kõrgematel hoonetel tõstukiga. Tõstuki vajadus on hinnas oluline, nii et täpsustame selle enne tööd.

Kõige mõistlikum on puhastada rennid hilissügisel, kui lehed on puudelt maha tulnud, ja üle vaadata kevadel pärast lume sulamist. Kui maja kõrval kasvavad suured puud, eriti männid ja kased, võib vaja minna ka vahepealset puhastust.

Korterelamutel ja ärihoonetel tasub rennide puhastus lisada iga-aastasesse hooldusplaani, et see ei jääks meelde alles siis, kui vesi juba trepikotta jõuab.

Kui rennid täituvad kiiresti, võib aidata lehevõrk või renni kaitse, mis laseb vee läbi, aga hoiab suuremad lehed väljas. Võrk ei tee renne hooldusvabaks, kuid pikendab puhastuste vahet.

Töö käigus näeme ka lahtisi kinnitusi, lekkivaid liitekohti ja vales kaldes renne. Anname nendest teada ja väiksemad asjad, näiteks kinnituse pingutamise, saame sageli kohe ära teha.

Kui püstiku alumine ots juhib vee otse vundamendi äärde, soovitame lisada veeviske või pikendada toru, et vesi jõuaks majast eemale.

Suurematel hoonetel on töö ulatus teine. Rennid asuvad kõrgel, püstikuid on palju ja sageli on vaja tõstukit või korraldada tööala maja ees. Korteriühistu või haldusfirmaga lepime kokku tööaja, et parkimine ja elanike liikumine oleks võimalikult vähe häiritud.

Lamekatusega hoonetel ei ole väliseid renne, vaid vesi juhitakse katuse sisemistesse äravoolulehtritesse. Kui lehter on lehtede ja sambla tõttu ummistunud, jääb katusele lomp, mis koormab katusekatet ja võib hakata lekkima. Puhastame ka lamekatuse äravoolud ja vaatame üle, et lehtrite võred oleksid paigas.

Töö lõpus saadame fotod, kus on näha rennide seisukord enne ja pärast. Ühistule on see hea dokument, mida saab näidata juhatusele või üldkoosolekul.