Vihmaveerennide puhastus sügisel: miks ei tasu seda edasi lükata

Tüüpiline pilt novembrist: paduvihma ajal voolab vesi üle renni ääre otse välisukse ette, kuigi suvel oli kõik korras. Vihmaveerennide puhastus sügisel on just selle vältimiseks.

Suvel võib renn olla pooleldi täis ja keegi ei märka midagi: vihmad on lühemad ja kõik kuivab kiiresti. Sügisel muutub olukord. Oktoobris ja novembris langeb lehti, okkaid ja kaseurbi kõige rohkem, samal ajal sajab vihma sageli mitu päeva järjest. Märjad lehed kleepuvad renni põhja kokku ja moodustavad püstiku suudmes tiheda korgi.

Teine põhjus on talv. Kui renn jääb enne külmi ummistunuks, jääb sinna seisma vesi, mis öökülmaga jäätub. Jää paisub, painutab renni ja kinnitusi ning võib lõhkuda liitekohti. Sula ajal ei pääse vesi jääkorgist mööda ja voolab üle ääre otse seinale. Nii tekivad räästa alla ka suured jääpurikad, mis on jalakäijatele ohtlikud.

Seega on sügisene puhastus eelkõige ennetus. Mõnetunnine töö praegu on odavam kui kevadel renni, fassaadi või keldri parandamine.

Kõige lihtsam on vaadata maja vihmase ilmaga. Kui vesi voolab üle renni ääre nagu kosk, aga püstiku alumisest otsast tuleb vaid nõrk nire, on ummistus peaaegu kindel.

Muud märgid, mida tasub jälgida:

• renni servast kasvab rohtu või sammalt, mis tähendab, et sees on juba mulda
• fassaadil on renni all tumedad triibud või rohelised vetikalaigud
• vundamendi ääres seisab pärast vihma lomp või keldris on niiskust
• renn on keskelt vajunud või kinnitused paistavad lahti olevat
• püstikut koputades kostab tuim heli, mitte kõlav

Kui maja kõrval kasvavad männid, kased või vahtrad, võib eeldada, et renn vajab puhastust igal sügisel. Männiokkad on eriti salakavalad, sest need on peened ja jäävad lehevõrgustki läbi.

Ühekorruselise maja rennid saab enamasti ise puhastada. Vaja on stabiilset redelit, töökindaid, väikest kühvlit või renni puhastamiseks mõeldud kaabitsat, ämbrit ja aiavoolikut.

Töö käik:

• valige kuiv päev, kui lehed on juba suuremas osas maas
• korjake praht käsitsi välja, alustades püstiku juurest ja liikudes eemale
• loputage renn voolikuga ja vaadake, kas vesi liigub püstiku poole
• laske vesi püstikust läbi ja kontrollige, et see tuleb alt vabalt välja
• vaadake üle kinnitused ja liitekohad, kas kuskilt tilgub

Survepesurit ei tasu mudase renni puhul esimese asjana kasutada. Juga pritsib kogu sisu fassaadile ja akendele ning liiga tugev surve võib painutada õhukest plekk- või plastrenni.

Ohutus on siin tähtsam kui kiirus. Redel peab seisma kindlal pinnal ja ulatuma üle toetuspunkti, ärge kummardage küljele kaugemale, kui käsi mugavalt ulatub, ja parem on, kui keegi hoiab redelit all. Märjal või sammaldunud katusel ei tasu kõndida üldse. Kui maja on kahekorruseline või kõrgem, või kui renni lähedal on elektrijuhtmed, on mõistlik töö tellida.

Puhas renn ei aita, kui püstik on ummistunud. Kõige sagedamini jääb kork toru põlvesse või alumisse otsa. Sageli piisab, kui toru alumine osa lahti võtta ja välja loputada. Kui ummistus on sügavamal, aitab painduv puhastustross või survepesuri toruotsik.

Järgmisena tasub vaadata, kuhu vesi alt jookseb. Kui püstik lõpeb otse vundamendi ääres ja vesi imbub maja alla, ei ole renni puhastamisest suurt kasu. Lihtsad lahendused on veeviskerenn, toru pikendus või ühendus sadeveesüsteemiga, kui see on krundil olemas.

Lehevõrgud ja renni kaitsed vähendavad lehtede hulka rennis märgatavalt. Samas ei tee need renni hooldusvabaks: peen praht, okkad ja katuselt tulev sammal jäävad ikka alles ning võrgu pealt tuleb lehti aeg-ajalt eemaldada. Võrk pigem pikendab puhastuste vahet.

Kui katusel kasvab palju sammalt, tasub see lahendada koos rennidega. Muidu uhub iga vihm samblatükke uuesti renni ja ummistus korduvad kiiresti.

Kõige sagedasem viga on puhastada rennid liiga vara. Septembris puhastatud renn võib novembriks olla uuesti täis, sest suurem osa lehti langeb alles hiljem. Kui teete puhastuse ainult korra, valige pigem hilisem aeg.

Teine viga on jätta praht renni kõrvale maha või pühkida see murule. Rennist tulev mass on märg, raske ja sageli täis sammalt ning seemneid. Parim koht on kompost või aiajäätmete kott, mitte lillepeenar maja ääres.

Kolmandaks unustatakse sageli püstik. Renn näeb puhas välja, aga vesi ei pääse ikkagi alla. Laske pärast puhastust alati ämbritäis või voolikutäis vett läbi ja vaadake, kas see tuleb alt välja.

Samuti ei tasu renni kinnitusi redeli toena kasutada ega redelit vastu renni toetada. Õhuke renn paindub kergesti ja pärast seda jääb sinna alati vesi seisma. Kui redelit pole muud kohta toetada, kasutage redelile mõeldud seinatuge.

Viimane viga on jätta märgatud kahjustus parandamata. Lahtine kinnitus või lekkiv liitekoht on sügisel kiire töö, talvel aga võib jää need tõsiseks probleemiks muuta.

Parim aeg on hilissügis, kui suurem osa lehti on puudelt langenud, aga püsivaid külmi veel ei ole. Tallinnas ja Harjumaal on see tavaliselt oktoobri lõpp või november, kuid igal aastal on ilm veidi erinev. Kui aias on palju puid, võib olla mõistlik teha üks puhastus oktoobris ja kiire kontroll novembri lõpus.

Kui renn on juba jäätunud, ei tasu jääd kirkaga lõhkuma hakata. Nii saab renn ja katusekate kergesti kahjustada. Parem on oodata sulailma. Kui jääpurikad ripuvad kõnnitee või sissepääsu kohal, piirake see ala ajutiselt ära ja arutage olukord läbi korteriühistu või hooldusfirmaga.

Kevadel pärast lume sulamist tasub renne veel kord vaadata. Talvel kogunenud liiv, okkad ja katusekatte puru satuvad rennidesse ja parem on need eemaldada enne suviseid paduvihmasid.

Tellimine on mõistlik, kui maja on kõrge, katus on järsk, rennid on raskesti ligipääsetavad või kui tegemist on korterelamu või ärihoonega. Kõrgel töötades kasutatakse sageli tõstukit, mis on ohutum kui pikk redel.

Hinda mõjutavad eelkõige rennide pikkus, maja kõrgus, prahi hulk ja see, kas on vaja tõstukit. Orientiiriks: rennide puhastus maksab alates 3 €/jm, püstiku läbipesu alates 25 € tükk, lehevõrgu paigaldus alates 8 €/jm ja tõstuk koos operaatoriga alates 280 € päevas. Väikese töö puhul kehtib minimaalne tellimus alates 100 €. Hinnad on ilma käibemaksuta ja täpne summa selgub pärast objekti ülevaatust.

Kui soovite, et rennid saaksid enne talve korda ilma redelil turnimata, võib töö usaldada ka VirgoBaltile. Aga ka siis kehtib sama nõuanne: mida varem sügisel, seda parem.