Viljapuude lõikamine Tallinnas

Õuna- ja pirnipuid lõigatakse Eestis tavaliselt hilistalvel ja varakevadel, enne pungade puhkemist. Sel ajal on võra lehtedeta hästi näha ja puu taastub kevadel kiiresti. Käreda pakasega lõikamist väldime.

Ploome ja kirsse on parem lõigata soojal ajal, kas kevadel pärast õitsemist või suvel pärast saagi korjamist. Luuviljalised on talvise lõikamise järel tundlikumad haiguste suhtes.

Suvel saab teha ka kergemat lõikust: eemaldada tugevaid vesivõsusid ja võra liiga tihedaks muutvaid oksi.

Lõikamata puu võra muutub aastatega tihedaks. Sisemised oksad jäävad varju, viljad on väikesed ja kõrgel, niiskes võras levivad haigused kergemini. Lõikusega:

• hõrendame võra, et valgus ja õhk pääseksid sisse
• eemaldame kuivanud, haiged, murdunud ja üksteist hõõruvad oksad
• suuname kasvu külgedele, et viljad oleksid kättesaadaval kõrgusel
• tasakaalustame kasvu ja saaki, et puu ei kurnaks end ühel aastal ära

Hea lõikus ei tähenda palju lõikamist. Lõikame nii palju kui vaja ja jätame puule piisavalt lehepinda.

Paljudes Tallinna ja Harjumaa aedades kasvavad vanad õunapuud, mida pole aastaid lõigatud. Selline puu on kõrge, võra on tihe ja saak jääb väikeseks. Neid puid saab sageli veel päästa, kuid mitte ühe korraga.

Kui võrast lõigata korraga liiga palju, reageerib puu tugeva vesivõsude kasvuga ja nõrgeneb. Seepärast teeme noorendamise tavaliselt mitme aasta jooksul: esimesel aastal eemaldame kuivanud ja suuremad probleemsed oksad, järgmistel aastatel madaldame ja kujundame võra edasi.

Kui puu on seest mäda või tugevasti haige, ütleme ausalt, kas noorendamisel on mõtet või on parem uus puu istutada.

Noore viljapuu esimesed aastad määravad, milline on võra hiljem. Kujunduslõikusega valime välja tugevad juhtoksad ja eemaldame need, mis kasvaksid valesse suunda. Nii on puud aastate pärast lihtsam hooldada.

Samal ajal saame lõigata ka sõstra- ja karusmarjapõõsad, kust eemaldame vanad ja nõrgad varred. Oksad korjame kokku ja hakime või viime ära.

Hea kavatsusega tehtud lõikus võib puule ka kahju teha. Kõige sagedamini näeme aedades järgmisi vigu:

• tüükad - oks lõigatakse tüvest kaugemalt ja alles jääv jupp ei parane, vaid hakkab mädanema
• liiga tüve lähedalt - kui lõigatakse ära ka oksa alumine paksend ehk oksakrae, paraneb haav halvasti
• ladva maharaiumine - puu ajab seejärel hulga püstiseid vesivõsusid ja võra muutub veel tihedamaks
• koore rebenemine - raske oks murdub lõikamise ajal ja rebib tüvelt koort kaasa; suured oksad lõigatakse seepärast mitmes etapis
• nürid tööriistad - rebitud lõige paraneb kauem

Me lõikame oksad oksakrae kohalt, raskemad oksad mitmes etapis ja kasutame teravaid tööriistu. Nii paranevad haavad kiiremini ja puu jääb terveks.